Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülevaade rühmatööst

Iga inimene, keda kohtad, teab midagi, mida Sina ei tea. Õpi temalt!

Alustaksin meie ühist blogipostitust just selle mõtteteraga, mis minu arvates väga täpselt iseloomustab meie rühmatöö olemust ….

Aga algusest siis …

Rühmatööks tuli disainida õpikeskkond. Meie rühma moodustavad Kristi Hints, Kurmet Kahju, Margit Sondberg ja mina, Liia Suup.

Ülevaade rühmatöö protsessist ja rühmaliikmete rollidest rühmatöö juures

Nagu ikka digiajastule kohane, toimus suurem osa meie arutelusid Facebookis ja Messengeris. Selleks otstarbeks lõi Kristi meile eraldi suletud grupi. Ühistööd tegime Google Drives. Lisaks veebipõhisele koostööle istusime ja jagasime oma mõtteid ka laupäevastel lõunapausidel. Kui nüüd rühmatöö protsessidel peatuda, siis etapid ja nende järjestuse pani paika õppejõud. Meie ülesandeks oli sisuline pool.

Meie rollijaotus:

Kuna keegi meist pole ühelgi teemal veel ekspert tegime enamus etappe läbi siiski üheskoos, üksteist toetades. Aga rollijaotust oli vaja teha … Seega võtsime appi mehe- Kurmeti loogika:

analüütik – Margit Sondber

õpidisainer – Kurmet Kahju

kujundaja – Liia Suup

dokumenteerija – Liia Suup

eestvedaja – Kristi Hints

tehniline ekspert – Kurmet Kahju

Järgnevalt toon välja meie rühmatöö tulemused:

Probleemi kirjeldus

Tänapäeva ühiskonnas ei saa me üle ega ümber 21. sajandi oskustest. Suurt tähelepanu pööratakse elukestavale õppele. Põhikooli (gümnaasiumi) lõpetav noor on aga tihtipeale teadmatuses, kes ta on ja mis saab edasi? Noore ees seisab esimene tõsine valik.

Siin tuleme appi meie! Läbi meie loodud kursuse õpivad õpilased tundma iseennast, saavad informatsiooni erinevatest elukutsetest, püüavad kavandada oma tulevikku.

Esimeseks tööks oli Sihtgrupi analüüs

Valisime persoonadeks ühe tüdruku ja ühe poisi, kes kirjeldavad meie kursuse peamist kasutajaid. Kristi koostas tüdruku persoona, Liia poisi oma ja Margiti kanda jäi teisene ehk kutsekoolis õppiva õpilase persoona.

Peamine persoona 1

opilase-vaade

Peamine persoona 2

opilase-vaade

Teisene persoona

opilase-vaade

Kui persoonad said kirjeldatud järgnes vahendite võrdlus ja valik:

Vahendite valikusse süvenes Kristi, kes tegi ära põhjaliku kodutöö. Otsus jäi õpihaldussüsteemi kasuks. Miks? Põhjenduseks järgmised plussid:

  • kõik vajalik materjal, sisu on ühes kohas;
  • turvaline -“keegi ei näe minu ülesandeid” – seda just osade õpilaste vaatenurgast, kes ei soovi oma töid teistele näidata;
  • lihtne navigeerida;
  • õppijate jälgimine mugav;

Võrdluseks valisime Moodle ja Schoology.

Valikusse jäi Schoology. Meie õpihaldussüsteemi valiku põhjendused võtab väga hästi kokku järgnev postitus. – Schoology Named Editor’s Choice by PC Mag!

Kurmet tõi lisaks veel välja  Schoology plussid:

  • Androidile lisaks iPod/iPhone – laiem valik, võimalus oma nutiseadet kasutada (näiteks kodutööde puhul);
  • Facebookile sarnane disain – õpilastele tuttav (notifications,friend request, messages, üldine avalehe arhitektuur);
  • Väga hea ja lihtne mobiilirakendus; mobiilirakendusena hea
  • Väga palju erinevaid rakendusi – saab luua ise oma isikliku pöördumispunkti isiklike rakenduste kasutamiseks, kus kõik muu vajalik on liidestatud (Youtube, dropbox, Google Drive, OneDrive jms).
  • Schoology on kasutajasõbralikum – nt testiküsimuste loomise osas.

Keskkond valitud asusime sellega põhjalikumalt tutvuma. Kurmeti kanda jäi õpilase konto võimalustega tutvumine. Liia süvenes õpetaja võimalustesse.

Õpikeskkonna Schoology tutuvustus

  1. Keskkonna kasutamise alustamine

Keskkond vajab kasutamiseks konto loomist. Keskkonda saab kasutada nii õpetaja, õpilase kui ka lapsevanema rollis.

  • õpetaja – täidab registreerimisväljad – kinnitab e-kirjaga – logib sisse;
  • lapsevanem – sisestab liitumiseks kursuse koodi; kood on seotud lapse nimega (ehk laps peab olema kursusega liitunud)
  • õpilane – sisestab liitumiseks kursuse koodi – täidab registreerimisväljad – logib sisse;

2.  Kursusele registreerimine

Õpetaja peab edastama õpilasele kursuse koodi. Meie loodud kursuse kood on PZSQF-DCQRB

3. Kursusega liitumine

Logib sisse – Courses – Join – sisestab koodi – automaatselt OK, kinnitust ei vaja. Õpetajale tuleb e-kiri, et õpilane liitus kursusega.

nimetu

4. Õpilase sisselogides ilmub talle automaatselt kursuse peamenüü.

Õpilane saab hallata isiklikku kontot, sisestada oma huvid ja andmed ning ka foto. Avalehel on näha kõik õppimisega seonduv – viimased tegevused, hinded, kalender, teated, isikute võrgustik, äppide keskkond.

Peamenüü osas saab rippmenüüdest valida enda valitud kursuste, kasutajate gruppide ning ressursside vahel.

Vasakul on näha tulevased õpilasele määratud ülesanded. Õpilane saab ise luua teateid, üritusi ning ka blogipostitusi. Üldine kujundus on õpilasele tuttav, kuna meenutab olemuselt Facebooki.

nimetu

ÕPILANE

  • Kursuse haldus – ei saa hallata
  • Õppijate haldus – õpilane ei saa hallata, aga saab vaadata kursusel olevate õpilaste nimekirja ja saata neile sõnumeid. Samuti saab laiendada Twitteri või Facebooki kaudu oma isiklikku võrgustikku.
  • Ajakava – kursusega seotud tegevused (assignments, events) asuvad kursuse lehel olles paremal kalendris
  • Õppematerjalid – on nähtavad kursuse avalehel avavaates, vastavalt sellele, kuidas õppejõud on nad koostanud – näiteks teemade kaupa. Kausta avades tulevad ette erinevad rerssursid, testid, lingid jms (võimalus filtreerida avalehel kohe kõik materjalid , küsimustikud, lingid, arutlused). Teadmistekontrolli kaustad on punased.
  • Ülesanded – ülesanded on nähtavad avalehel asuvas kalendris, kuvatud tähtaja alusel. Ülesandele klikides avaneb detailvaade, kus on võimalik kohe ka ülesande küsimusele kommentaariga vastata.
  • Suhtlusvahendid – sõnumid (saab suhelda õpilastega, kuid mitte administraatoritega). Funktsionaalsuselt Facebookile sarnane.
  • Rakendused – saab lisada erinevaid rakendusi „App centerist“ ning need oma kontoga ära siduda. Samuti saab vaadata isiklikke ressursse (õpiobjektid, allalaadimised) ja avalikke ressursse (juba etteantud ressursid, mida saab sorteerida teema, ressursi tüübi, klassi / taseme, failiformaadi ning erinevate parameetrite – kõige rohkem vaadatud, kõige populaarsem, kõige uuem jms – järgi). Kuna Schoology õpikeskkonna saab siduda ära erinevate personaalsete rakenduste ja äppidega, siis on võimalik Schoology keskkond muuta ainsaks pöördumispunktiks endale olulistele rakendustele.
  • Teavitused – saab ise määrata, mille kohta teavitusi tahad – kursuse uuendus, uuenduste kommentaarid või arutlused, enda postituste kommentaarid jne.
  • Hinded – avalehel vasakul õpimärgid ja hinded.

Meie loodud kursuse õpilase vaade:

nimetu

5. Õpetaja sisselogides kuvatakse talle töölaud kus on näha hiljutised tegevused

Avalehel olles saab ülemisest menüüst õpetaja teha järgmist:

  • valida erinevate loodud kursuste vahel. Samalt lingilt saab luua ka uue kursuse või ühineda juba loodud kursusega.
  • luua uusi gruppe, ühineda ise juba loodud grupiga, valida millise grupiga soovib “tegutseda”. Grupi loomisel saab kasutada erinevaid võimalusi – saab muuta grupi avalikuks, et kõik kes näevad saavad liituda. Saab ise gruppi liikmeid kutsuda ja saab grupi liikmeid vastu võtta tatlustega.
  • toimetada ressurssidega, materjalidega, mis võivad olla nii privaatsed, avalikud kui gruppidega jagatud.
  • lisaks on võimalus saata sõnumeid, vaadata sooviavaldusi liitumiseks ja teateid.

Vasakul olevast menüüst saab õpetaja:

  • vaadata hiljutisi tegevusi.
  • kalendris on näha eesolevad sündmused. Kursusega seotud sündmused on oranžid, gruppidega seotud sündmused rohelised, enda asutusega/kooliga seotud sündmused on lillad ning personaalsed sündmused on sinised. Kalendri vaadet saab valida kuu ja päeva lõikes.
  • vaadata milliste inimestega ta on läbi Facebooki või Twitteri ühenduses.
  • lisavõimaluste all saab lugeda Schoology ajaveebi postitusi.
  • rakenduste alt saab lisada ressurssidesse oma kursusele sobivaid äppe.

Paremal pool kuvatakse kõik tulevad sündmused. (ülesande nimi ja millisele kursusele ülesanne kuulub)

schoology-opetaja-vaate-skeem-1

ÕPETAJA

  • kursuse haldus – saab luua ja hallata kursuseid. Ühineda juba (teiste poolt) loodud kursustega
  • õppijate haldus – õppijate lisamiseks jagab õpetaja õpilastele kursuse koodi. Soovi korral saan õppijaid grupist, kursuselt eemaldada.
  • Ajakava õpetaja määrab ülesannetele ajalise tähtaja. Vajadusel ei pea igale ülesandele ajakava määrama.
  • õppematerjalid – õpetaja lisab kursust luues kõik vajalikud materjalid. Keskkonda saab lisada materjale nii linkidena kui failidena. Võimalik on importida materjale oma ressurssidest. Saab lisada ka väliseid keskkondi.  
  • suhtlusvahendid – suhelda saab keskkonna siseselt sõnumeid saates või laiendada oma suhtlusringi Facebooki ja Twitteri abil.
  • hinded – õpetaja saab määrata kuidas, milliseid töid ta hindab. Lisaks saab jagada õpimärke.

Meie loodud kursuse õpetaja vaade:

nimetu

Loodud õpikeskkonna skeem

meie-kursuse-opikeskkonna-skeem

Esitlus – link avaneb 3.02. Esitluse koostas Margit Sondberg.

Mida rühmatöö käigus õpiti?

Rühmatöö käigus mõtestasime enda jaoks paremini lahti õpikeskkonna, õppija ja õpetaja rolli õpiprotsessis ning saime selgemaks, kuidas lähtuvalt probleemipüstitusest/vajadusest sobivat õpikeskkonda planeerida ja kujundada (milliseid etappe läbida, millele vahendeid valides tähelepanu pöörata jne).

Eks alati annab paremini. Aga selline see meie rühmatöö hetkel sai. Peamine, et õppisime koos ja üksteiselt.

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/11/23/ootused-ruhmatoodele/

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Neljas teema: 1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Neljanda teema üle mõtiskledes meenus mulle kõigepealt 21. sajandi oskused, millega peab tänapäeval nii õpilane kui ka õpetaja toime tulema. Meenutades loengutes kuuldut otsisin isegi välja ühe ideekaardi, mille olen kunagi loonud. Peab tõdema, et tahame või ei aga ilma neid teadmisi järgimata enam haridussüsteemis töötada ei saaks. Ka Elukestva õppe strateegia 2020 (mis on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument) eesmärkideks on  seatud muutunud õpikäsitus ja digipööre elukestvas õppes (kokku on viis strateegilist eesmärki). Kuna õppijad on muutunud, õpikeskkond on muutunud siis peame/pean silmas pidama, et tänapäeva õpilasi ümbritseb igapäevaselt kõiksugused digitaalsed seadmed, sealhlgas ka HEV õpilasi. Nutitelefonid, tahvelarvutid  on pidevalt käeulatuses ning nende (ära)kasutamine õppetöös võimaldab luua tingimused aktiivseks osalemiseks õppetööks ja tegeleda sisuloomega (kui võimed seda lubavad).

Selline mõttearendus viib mind nüüd lõpuks meie kodutöö juurde, mille teoreetiliseks pooleks oli tutvuda ühe nutiseadmete õppetöös kasutamist või õpikeskkondade tulevikusuundi käsitleva artikliga.

Pean siinkohal tunnistama, et liit- ja virtuaalreaalsuse teema jääb hetkel minu töös nö kaugele. Seega ma nendele artiklitele praeguses kodutöös ei keskendunud.

Kuna mina töötan igapäevaselt hariduslike erivajadustega lastega ja meil on koolis kasutada iPadid, siis peamiselt keskendusin neile kahele õppejõu poolt välja toodud blogile ja seal sisalduvale infole:

Kasutan ise õppetöös iPad’e üks-ühele suhteliselt palju. Nõustun Maillis Tammeveski väitega tema magistritöös, et selle töövahendi positiivseteks külgedeks on õpimotivatsiooni ja -huvi tõstmine, mitmekülgsed kasutamise võimalused ja tunni huvitavamaks ning vaheldusrikkamaks muutmine. iPad on mitmekülgne tööriist suure hulga võimalustega, mis annab õpetajale võimaluse esitada õppematerjali täiesti uudsel moel, andes igale õpilasele võimaluse olla loov, mängida ja suhelda. (M. Tammeveski 2013). Oma töös tugineb M. Tammeveski mitmetele uuringutele, mis kinnitavad seost tahvelarvuti ja paremate õpitulemuste, õpimotivatsiooni vahel. Ise kindlasti tooksin siinkohal eraldi välja, et väga tähtis on tahvelarvuti eesmärgipärane kasutamine õppetöös. Ja siin tegelikult ei ole vahet kas tegu on IOS või Android op süsteemiga seadmega.

Loetud blogidest ilmnes nii mitmeski kohas, et iPadide kasutuskogemus on olnud eriti hea õpiraskustega õpilaste seas! Seega sain kinnitust, et teen õiget asja! Lisaks sain nii mõnegi mõtte ja soovituse mida oma õppetöös tulevikus ehk ära saan kasutada.

Kuidas siis teemat kokku võtta? Nutiseadmete kasutamine õppetöös jagunebki tegelikult kahte  koolkonda (vähemalt minu arvates): on need, kes seda pooldavad ja on need, kes seda ei poolda. Mõlemil on oma tõsiselt võetavad argumendid, mida silmas pidada. Hetkel olen mina kahe käega selle poolt, et nutivahendid aitavad õppetöös pigem kaasa kui takistavad seda. Eks näis mida ma nt 5 aasta pärast arvan…. Kui nüüd veel pisut peatuda kas VOSK/BYOD või siis kooli seadmed. Siis lahendaks hetkel olukorra nii, et HEV koolis võiks olla võimalik kasutada siiski kooli seadmeid, et vältida olukorda, kus kõigil ei ole võimalik oma seadet soetada. Teiste koolide kohta ei oska arvamust avaldada, kuna puudub reaalne kogemus.

Minu idee või siis pigem kogemus kuidas iPade õppetöös oma õppeainetes edukalt kasutada:

Olen viimase aasta jooksul oma ainetes väga palju hakanud kasutama ClassFlow keskkonda. See vajab küll suhteliselt head wifi levi (interneti ühendust) aga kuna mulle on see võimaldatud, siis saan seda keskkonda hetkel ainult kiita. Tegemist on siis keskkonnaga kus saab luua juhitud esitlusi, teha õpilastega väga mitmesuguseid aktiviseerivaid tegevusi, lisaks ka teste ja interaktiivseid mänge. Keskkonda saab kasutada nii arvutis kui nutiseadmes. Õpilssed ühinevad tunniga klassi koodiga (mis on eelnevalt õpetaja poolt loodud). Avastasin ca nädal tagasi, et sinna on veel lisandunud tegevusi, millega ma veel päris kursis ei ole- seega on põhjust veel keskkonda uurida.

Lisan siia ka ühe inglise keelse ClassFlow keskkonna tutvustuse (on olemas ka Siret Lahemaa eesti keelne videojuhend varasemast keskkonna versioonist).

Igal juhul julgen soovitada!

Head katsetamist!

Kasutatud allikad:

  1. Mailiis Tammeveski, Apple iPad tahvelarvuti õppeotstarbeliste rakenduste analüüs. Magistritöö. Loetud aadrressil file:///C:/Users/neiu/Downloads/Mailiis_Tammeveski_2013.pdf
  2. iPad in Schools. Loetud aadressil http://www.ipadinschools.com/284/why-the-ipad-should-be-used-in-classrooms/
  3. Apple koolis. Loetud aadressil http://applekoolis.blogspot.com.ee/
  4. iPad erivajadustega laste õppes. Loetud aadressil http://ipaderi.blogspot.com.ee/ 

 

Ülesande link

 

Liia Suup

11.11 2016

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Kolmas teema: hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Kui eelnevates postitustes olen mõtisklenud juba õpihaldussüsteemide, õpikeskkonna ja-võrgustiku rolli üle, siis tänases postituses mõtisklen personaalsest õpikeskkonnast – mis see endast kujutab ning üritan visualiseerida enda personaalset õpikeskkonda.

See on juba selge, et õppimisel ja õpetamisel mängib väga olulist rolli õpikeskkond. Mis see õpikeskkond on peaks ka juba olema selge. Nüüd siis konkreetsemalt personaalne õpikeskkond (Personal Learning Environment)? Mis see endast kujutab?

Haridustehnoloogia käsiraamat ütleb, et personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega (Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. 2009).  Seega PLE on keskkond, mille saab õppija enda jaoks ise kujundada sõltuvalt oma vajadustest, oskustest.

Loetud materjalist sain aru, et PLE kohta on kaks lähnemist:

  1. filosoofilis-pedagoogiline lähenemine näeb personaalset õpikeskkonda kui tehnoloogia kasutamise uut lähenemist, metoodikat e-õppes, kus kontroll on õppija käes ning loodud keskkond toetab õppijat seatud õpieesmärkide püstitamisel ja õppesisu organiseerimisel.
  2.  Tehnilis-instrumentaalne lähenemine näeb personaalset keskkonda erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikuna.

Kui õpihaldussüsteemide haldajaks on peamiselt õpetaja, siis personaalse keskkonna loomise ja haldamise vastutus on peamiselt õppija kanda. Kuna see eeldab väga suurt teadlikkust siis arvan, et sellise keskkonna loomine ja haldamine on sobilik ehk gümnaasiumi lõpuklassidele, üliõpilastele, mitte põhikoolile. Õpilasena (aga ka õpetajana) on mulle siiski väga meeltmööda kogu see tehnoloogia ja veebi areng, mis on olnud sõna otseses mõttes meeletu. Mulle see vabadus “kus, kuidas ja millal õpin, milliseid vahendeid selleks kasutan” väga sobib ja meeldib. Kuigi vastutus ja teadlikus oma õpikeskkonna loomisel ja haldamisel on üsna suur (nagu juba mainitud), siis see paindlikkus keskondade valiku, asendatavuse, täiendamise, kohandamise osas, on siiski suureks eeliseks. Seda eelkõige tehnoloogia arengut silmas pidades.

Kuna tehnoloogia areng on sõna otseses mõttes meeletu, siis on loogiline, et samas vaimus areneb ka veebi kasutus … Web 1.0 on asendunud Web 2.0. Enam ei keskenduta ainult info otsimisele internetist vaid pigem kuidas sinna luua ja integreerida innovaatilist sisu.  Seega veebi areng on väga tihedalt läbi põimunud personaalse õpikeskkonna arenguga. Väljakutse ei ole enam see, kuidas õpitakse, vaid see, kuidas midagi luua. Oluline on suhtlemine ja koostöö.

Loetust tooks veel välja sõnastuse, et  „the Read Web” on asendumas „the Read-Write Web” ’ga muutes veebi meediumist platvormiks, kus lisaks informatsiooni edastamisele ja tarbimisele on lisandunud ka veebi kasutajate poolt sisu tootmine, jagamine ja kombineerimine.

Sellised mõtted siis seekordsel teemal.

Ülesande praktilise poolena oli vaja mõelda enda personaalse õpikeskkonna peale ning proovida seda skeemina visualiseerida. Skeemi loomist katsetasin nii Draw.io keskkonnas kui ka Mindomo keskkonnas. Lõplik valik jäi seekord Mindomo kasuks. Nagu eelnevalt mainitud, siis õpikeskkond on ajas muutuv, kindlasti ka minu valitud keskkond. Aga hetkel on minu personaalne õpikeskkond üles ehitatud järgmiselt:

minu-personaalne-opikeskkond

 

 

Loetud allikad:

  1. Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968
  2. Mis on presonaalne õpikeskkond. Loetud aadressil https://beta.wikiversity.org/wiki/Mis_on_personaalne_%C3%B5pikeskkond 
  3. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim),Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

 

Ülesande  link

 

Liia Suup

17.10 2016

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Teise teema kodutöö- õpihaldussüsteemid

Alustan seekordset kodutööd teise loengu meenutamisega, ehk mis on õpihaldussüsteem? (Learning Managment System , LMS)

Toetudes õppejõu slaidikavale võin sellele küsimusel vastata, et ÕHS on (üks) virtuaalse õpikeskkonna vahend, mis võimaldab hallata erinevaid kursuseid, õppijaid; saab määrata ajakava, valida õppematerjale, ülesandeid, suhtlusvahendeid ja panna (vajadusel) hindeid. Ehk õpihaldussüsteem on vahend,mis on loodud spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks sisaldades kõiki olulisi vahendeid ja tegevusi mis on vajalik ühe kvaliteetse e-kursuse loomiseks, haldamiseks ja läbiviimiseks.

Nüüd pean tunnistama, et lugedes õppejõu materjale (Watson, W. R., & Watson, S. L. 2007 ja Siemens, G. 2004, 22. november) tekkis väike segadus – palju erinevaid lühendeid, vahendeid … ehk mis on siis mis lõppude lõpuks? Mida ma enda jaoks salvestan?

Haridustehnoloogia käsiraamatust jäi meelde, et tüüpilises õpihaldussüsteemis on õppematerjalide ja viidete paigutamise ning järjestamise võimalused, ülesannete ja testide koostamise, edastamise ning hindamise võimalused. Õppejõud saab õppijaga individuaalselt suhelda, ühiseks õppimiseks on enamjaolt kasutusel foorumid. (Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. 2009). Sisuliselt sama võis välja lugeda ka Watson, W. R., & Watson, S. L. 2007 artiklist, kus oli välja toodud nõuded õpihaldussüsteemile.

Õpihaldussüsteem:

  • peab sisaldama vahendeid mis võimaldavad hallata kasutajaks registreerimist, kasutaja profiile; määrata juhendajaid, juhendaja ülesandeid;
  • peab sisaldama võimalust arendada, koostada, hallata ja talletada sisu;
  • võiks hinnata õppijate kompetentsi ja toetada tegevusi oskuste omandamiseks.
  • võiks toetada autorlust;
  • vajalik on standardite järgimine, näiteks SCORM ja AICC, mis võimaldavad importida sisu ja õppematerjali, mis vastavad standartitele;
  • annab kindluse paroolide kasutamisel, krüpteerimisel; (Watson, W. R., & Watson, S. L. 2007)

Nõudeid vaadates tulevad kenasti kohe välja ka õpihaldussüsteemi nõrkused. Kuna tänapäevases õpikäsitluses võiks ja peaks lähtuma Bloomi taksonoomiatest, siis õpihaldussüsteemis jääb õpilane siiski nö kohaneja rolli, mitte õppiprotsessi juhtimise ja kujundamise rolli.

Teen siinkohal nüüd enda jaoks väikese kokkuvõtte loetust, mis on minu arvates ÕHS plussid ja miinused:

Plussid:

  • kõik vajalik materjal, sisu on ühes kohas;
  • turvaline -“keegi ei näe minu ülesandeid” – seda just osade õpilaste vaatenurgast, kes ei soovi oma töid teistele näidata;
  • lihtne navigeerida;
  • õppijate jälgimine mugav;
  • hindamine mugav;

Miinused:

  • kursuse lõppedes ei saa materjalidele enam ligi;
  • liiga õpetajakeskne;
  • õppijad ei ole eriti aktiivsed- st nad ei loo uut teadmust;
  • vähe atraktiivne;
  • kindla struktuuriga (mis mõnikord võib hoopis plussiks osutuda – nt HEV õpilaste puhul);
  • ei ole võimalik toetada iga õppija vajadusi;

Tegelikult on igal asjal oma head ja vead. Ka ühte sama aspekti saab vaadelda nii plussi kui miinusena. Tõin juba näite struktuuri kohta, sama kehtib ka turvalisuse kohta – kui ühele õpialsele meeldib, et tema töid teised ei näe, siis teine jälle tahaks vaadata kaasõpilaste töid ja sealt mõtteid koguda. Kõik sõltub õppijatest aga ka õpieesmärkidest ja -tegevustest.

Lähtudes enda õpilastest (HEV õppijad), siis usun, et nende jaoks on õpihaldussüsteemi ülesehitus tegelikult sobiv – nad ei suudaks iseseisvalt orienteeruda, kui keskkond sisaldab liiga palju informatsiooni, võimalusi. Neil puudub oskus filtreerida vajalikku informatsiooni, neil on raskusi ülesande alustamise või lõpule viimisega. Ka nende keskendumisvõime on heitlik. Kõike seda arvesse võttes sobib minu õpilastele kindla struktuuriga keskkond kindlasti paremini.

Kodutöö teine pool oli ühte õpihaldussüsteemi katsetada. Kuna 1,5 aastat tagasi tegin iseseisvalt veidi tutvust Hitsa poolt pakutava Moodlega, siis nüüd tahtsin katsedada midagi uut.

Mõte jäi pidama pidama Schoology õpihaldussüsteemil. Miks? Lähtusin õppejõu soovitusest, et seal on testide koostamiseks suurem küsimuste valik. Tegin end kasutajaks ja hakkasin kursust looma.

Positiivsed muljed:

  • Kursust luua on väga lihtne.

nimetu

 

nimetu

 

  • Kursusele saab lisada suhteliselt palju erinevaid materjale:

nimetu

  • Keskkonna eeliseks on võimalus kutsuda lapsevanemat jälgima oma lapse õpinguid/arengut jagades temaga ligipääsukoodi. Koodid on exeli tabelina allalaetavad ja seotud õpilasega.

nimetu

  • Ülesannete esitamine, harjutuste tegemine on kasutajasõbralik, jõukohane.
  • Suhtlemiseks on sõnumi võimalus, seinale postitamise võimalus (sarnane FB-ga).
  • Saab kasutada õpimärke.
  • Testide koostamiseks on lai küsimuste valik:

nimetu

  • Saan testi anda teha kõigile liikmetele ja vajadusel ka individuaalselt.
  • Saan keskkonda siduda äppidega (lisada äppe):

nimetu

  • Keskkond sisaldab minu jaoks kõiki vajalikke vahendeid ja tegevusi.

 

Negatiivsed muljed:

  • Õpilased saavad minu kursusega liituda kasutades ainult ligipääsukoodi (vähemalt mina muud moodust ei suutnud leida):

nimetu

Kindlasti on see mugav paljude õpetajate jaoks aga  kahjuks minu jaoks eriti  mitte. Minu õpilastel enamjaolt puudub e-maili aadress, või on siis paroolid kogu aeg ununenud jne. Ühesõnaga alati on sellega probleem. Lahendusena näen, et tuleb esimesel tunnil tegeleda koos õpilastega e-maili aadresside loomisega ning seejärel kursusega liitumisega (kindlasti pean ise kõikide õpilaste aadressid ja paroolid kirja panema). Sellise lahendusena näen võimalust õpilastega Scoology´t kasutada. Õnneks mul ei ole suured klassid!

  • Ja veel häiris mind selle keskkonna juures see, et luues kursust alla 13. aastastele õpilastele tuli õpetajana veelkord kinnitada oma kontot pildi üleslaadimisega.

Kui esimesed muljed peale sisselogimist olid suhteliselt neutraalsed, siis mida rohkem ma katsetasin ja keskkonnaga tutvusin, siis seda positiivsemaks mu emotsioonid läksid. Hetkel tundub, et võtan selle õpihaldussüsteemi kasutusele (tunduvalt lihtsam ja kasutajasõbralikum  kui HITSA Moodle).

Teema kokkuvõtteks võin öelda, et nii nagu mündil on kaks külge, nii ka õpihaldussüsteemidel on oma head ja vead. Pigem on vaja mõelda õpihaldussüsteemi valikul, millised on õppijad, õppe-eesmärgid ja -tegevused. Oma töös ma näen potensiaali õpihaldussüsteemi kasutamiseks koos õpetaja juhendamisega ehk õpetaja-õpilase koostöös. Tuginedes enda kogemustele arvan, et iseseisvalt ei ole HEV õpilane võimeline õpiprotsessi kujundama ja läbima. Koos õpetaja suunamisega aga küll.

 

Seekord siis selline kodutöö.

 

Kasutatud allikad:

  1. Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An Argument for Clarity: What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, 51(2), 28–34. http://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y
  2. Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus]. Loetud aadressilhttp://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm
  3. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim),Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Liia Suup

29.09 2016

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/26/teise-teema-kodutoo-opihaldussusteemid/

 

 

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Õpikeskkonna ja -võrgustiku roll õpiprotsessis

Esimese  nädala ülesandeks oli tutvuda õpikeskkonna mõistega ja võrgustiku rolliga õpiprotsessis.

Selleks lugesin õppejõu poolt soovitatud materjali – Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim),Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. (PDF)

Lugesin ja püüdsin mõista ka teist soovitatud artiklit – Dillenbourg, P., Schneider, D., & Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. A. Dimitracopoulou (toim), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information & Communication Technologies in Education (lk 3–18). Rhodes: Kastaniotis Editions. (PDF)

Kuna mu inglise keel ei ole kahjuks eriti tugev, siis toetun oma postituses enamjaolt esimesele väljaandele.

  1. Kuidas ma mõistan õpikeskkonna mõistet?
  2. Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?

Ajendatud Mart Laanpere loengust hakkas mind kõigepealt kummitama sõnad õpikeskkond vs õppekeskkond. Õppedisaini loengust meenub, et “õpi” ja “õppe” on erineva sisuga/tähendusega. Esimene on seotud õppimisega, teine õpetamisega. Seega millest mina siis lähtun?

Aga alustan alguset. Õpetajana lähtun oma töös eelkõige Põhikooli- ja gümnaasiumi seadusest (PGS), Põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast  ja kooli õppekavast.

PGS.is on kirjeldatud õppekeskkonda:

(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (PGS, § 4)

(1) Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut. (PGS, § 19)

Õpikeskkonna kohta ei suutnud ma nendest õppetööd reguleerivatest dokumentidest leida mingit alust, millele toetuda.

Õppekeskkond on vajalik õpetamiseks. Seega pean selle all koolis mina silmas (kindlasti ka teised õpetajad) nii vaimset, füüsilist kui sotsiaalset keskkonda. Minu edasine mõttearendus – õpikeskkonda on vaja õppimiseks, seega on õpikeskkond õppekeskkonna osa – vähemalt koolielu silmas pidades. Kas eksin?

Eks iga õpetaja peab enda jaoks läbi mõtlema, mis on tema ja tema õpilaste jaoks oluline. Minu jaoks on õpikeskkonna all oluline nii füüsiline, emotsionaalne kui virtuaalne õpikeskkond. Kuna me ei pääse ei üle ega ümber meid ümbritsevast tehnoloogiast, siis kuulun mina sinna koolkonda, kes sooviks seda tehnoloogiat õppimises ja õpetamises eesmärgipäraselt rakendada ning enda ja õpilaste kasuks pöörata. Järelikult mina vajan oma õppetöö läbiviimiseks nii avatud kui suletud virtuaalseid õpikeskkondi.

Seoses tehnoloogia arenguga saame rääkida nii füüsilisest, reaalses elus funktsioneerivast õpikeskkonnast (nt klassiruum), virtuaalsest õpikeskkonnast (nt õppija poolt kasutatavad arvutiprogrammid) kui ka hübriidsest ehk laiendatud õpikeskkonnast, milles põimitakse tegelikku ja virtuaalset reaalsust (nt geokoordinaatide kasutamine oma piltide salvestamisel veebikeskkonnas). Olenemata keskkonna omapärast (reaalne, virtuaalne, hübriidne) jääb õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õppijat, pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist (Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. 2009).

Minu kogemus virtuaalsete õpikeskkondade kasutamisega õppetöös näitab, et õpilaste motivatsioon ja õpihuvi on tõusnud. Seda kinnitab ka  minu aine (inimeseõpetuse) tasemetöö kõrgemad hinded, mida viimased 2 aastat olen läbi viinud nutiseadmeid kasutades. Hetkel tunnen, et pigem on probleem selles, kuidas rakendada virtuaalseid õpikeskkondi oma töös nii, et ka HEV õpilasele õppe-eesmärke seades olen silmas pidanud kõrgemaid Bloomi taksonoomia astmeid.

  3. Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Minu kui õpetaja lähem kokkupuude virtuaalsete õpikeskkondadega sai alguse ca 2,5 aastata tagasi, kui sain endale klassi interaktiivse tahvli. Tagantjärgi vaadates oli see kokkupuude suhteliselt algtasemel. Usun, et mina kui õppija olen vahepealse ajaga arenenud ja hetkel saan väita, et mu kokkupuude on läinud sügavamaks, eesmärgipärasemaks, analüüsivamaks.

Minu personaalsed õpikeskkonnad 1,5 a tagasi ja praegu:

personaalne-opikeskkond                                pers-opik-2016

 

Õpivõrgustiku(e) koha pealt olen mina siiani olnud pigem jälgija rollis. Kuulun seoses tööga Haridustehnoloogide võrgustikku ja erinevatesse haridustehnoloogiaga seotud kogukondadesse. Kuigi olen jälgija rollis olnud, siis pean võrgustiku tööd ja sealset kogemuste jagamist väga oluliseks.

Kokkuvõttes tahan kindlasti julgustada kõiki virtuaalseid õpikeskkondi- ja võrgustikke kasutama. Arvan, et see muudab õppimise ja õpetamise huvitavamaks, motiveerivamaks. Kõik on kinni õpetajas. Oluline, et õpetaja mõtleks enda jaoks läbi mida ta tahab tunnis saavutada ning millised õpikeskkonnad õpieesmärkide saavutamiseks valida. Tähtis on jälgida, et tehnolooiga kasutamine õppetöös on jõukohane ja eesmärgipärane!

Nutikaid õpikeskkondi õpilastele/õpetajatele!

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – Riigi Teataja
  2. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim),Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

 

Liia Suup

15.09 2016

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/12/esimene-teema-opikeskkonna-ja-vorgustiku-roll-opiprotsessis/

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Õpileping

Soovides läbida kursust Õpikeskkonnad ja -võrgustikud võimalikult endaga rahule jäädes lepin kokku järgnevas viies osas:

Teema:

Valdkond – Õpikeskkonnad- ja -võrgustikud

Mida ma soovin õppida?  – Olen oma töös (põgusalt) ja õpingutes kokku puutunud nii avatud kui suletud õpikeskkondadega. Seni on tunne, et olen korjanud killukesi nii siit kui sealt. Nüüd oleks aeg hakata oma teadmisi süstematiseerima, analüüsima, korrastama. Annan endale väga selgelt aru, et sobivate õpikeskkondade ja -võrgustike kasutamine õppeprotsessis on väga suur roll (kui seda oskuslikult ära kasutada), eriti hariduslike erivajadustega laste õpetamisel. Selle aine raames soovingi arendada enda analüüsioskust, kriitilist mõtlemist, et oma teadmisi ja saadavaid praktilisi oskusi võimalikult efektiivselt oma igapäevatöös ära kasutada ja kolleegidega jagada.

Eesmärgid:

  • leida oma õpilastele, kolleegidele sobiv/sobivaid õpikeskkondi ning-võrgustikke, pidades silmas kaasaegseid õpikäsitlusi;
  • saada ideid õppejõult, kaaslastelt, mida edasi arendades sobitada või üle võtta enda koolile – ei oota valmislahendusi;
  • seostada oma õpinguid igapäevatööga, tulevase magistritööga;
  • analüüsida enda arenguvajadusi;

Strateegiad:

  • et selles suures infotulvas ellu jääda on esimeseks strateegiaks mõtestada loengus kuuldut, kaaslaste blogidest loetut, siduda oma teadmised juba olemasolevatega;
  • teen ära kõik vajalikud kodutööd, töötan läbi teemakohase kirjanduse (jõudumööda ka inglise keelse);
  • võtan osa aruteludest, esitan küsimusi, suhtlen teistega;
  • kõik, mis vähegi tundub kasulik ja vajalik rakendan kohe oma igapäevatöös;
  • annan oma teadmisi kohe edasi tehes kolleegidele koolitusi;
  • osalen seminaridel väljaspool ülikooli – nt Võrgusitk Võrgutab seminar “Kui inimene on liiga suur, et õppida, siis ta enam suureks ei kasvagi”
  • kõige tähtsam strateegia – Ma Õpin Iseendale!

Vahendid/ressursid:

  • kohustuslik/soovituslik kirjandus; kui jõuan siis ka lisalugemine teemakohaste artiklite, kirjanduse näol;
  • kursusekaaslased, õppejõud, minu õpilased ja kolleegid;
  • haridustehnoloogide blogid;
  • tehnoloogia – veebipõhised keskkonnad (millega olen Haapsalu õpingute ajal tutvunud ja ei ole jõudnud töös katsetada – nt Fotobabble, Nearpod, Thinglink, ClassFlow); sülearvuti, iPad, interaktiivne tahvel;

Hindamine:

Olen oma eesmärgid täitnud kui:

  • olen kursuse lõpuks leidnud ja töösse seadnud enda jaoks sobiva ja töötava õpikeskkonna, -võrgustiku;
  • olen kursuse lõpuks kaasanud sobivat keskkonda kasutama ka vähemalt 3-4 kolleegi;
  • olen ellu rakendanud/töösse lisanud vähemalt 3 kursusekaaslastelt, õppejõult saadud ideed;
  • analüüsin kursuse jooksul enda arengut;

Refleksioon:

  • kursuse lõpus – eneseanalüüs kuidas mu mõtted, teadmised, oskused on kursuse jooksul muutunud;

 

Luban oma lepingu juurde õpingute käigus aeg-ajalt tagasi tulla ja seda meeles pidada!

opileping

 

Liia Suup

13.09 2016

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/12/esimene-kontakttund-ja-esimesed-tegevused/