IFI7055.DT Innovatsioonitehnoloogiad

4. loeng

Slaidid

Mida võtan loengust kaasa?

Innovatsioonimudelite põlvkonnad

J. Tidd sõnul on vanemad innovatsoonimudelid ülesehitatud 2. tegurile – tehnoloogia surve ja turu tõmme – lineaarsed mudelid (esimese põlvkonna mudel). Kuna need mudelid olid piiratud tekkisid teised mudelid- tagasisidesatud mudelid. Lisaks on veel organisatsiooni sisesed mudelid – torustiku-mudel. 

Seoses internti levikuga tekkisid neljanda põlvkonna mudelid – innovatsioonivõrgustikud. Ühisnimetajaks on veel avatud innovatsioon.

Innovatsiooni audit organisatsioonis

Auditi tegemine sõltub palju, millist raamistikku kaardistamisel kasutatakse/on kasutatud. Meie enda rühmatöös kasutame Digipeeglit ja Europa komisjoni lähenemist Selfiet.

Levinud auditi mudelid on veel Mobbs Innovatin for Growth; Innovation Diamond ja McKinsey 7s auditi mudelid.

Innovatsioniportfoolio

Tegeleb sellega, mis on  hektel kuum, käsil, millega meil on plaanis hakata kasutama. On kolme tüüpi algatusi:

  1. 70% on tuumik-innovatsion, mis tegeleb oleamsoleva asja paremaks muutmsiega. Enamus innovatsiooni alagutsest kuulub siia;
  2. 20% laiendav innovatsioon- kus püütakse uusi sihtrühmi haarata;
  3. 10%  transformeeriv innovatsioon-turu restrukutureerimiseks – tekib turul uus nišš;

Innovatsioonistrateegia

See peab olema teooria põhine.

Nylen, Holmström (2015) Digital innovation strategy:

Nad jaotavad strateegia sisu kolmeks:

Toode/teenuse kirjeldus

  • Kasutajakogemuse vaatenurgast: mõõdetakse kasutatavust, esteetika, haaravust
  • Väärtusettepanek (Value Proposal): on määratud ära turu segment, paketeerivus, hinnastamine. Kus/mis on selle toote või teenuse põhiväärtus? (nt rahaline väärtus)

Keskkond, milles toimub digirevolutsioon. Mida peaks muutma, et toimuks digirevolutsioon.

  • Digi-evolutsiooni kaardistamine: seadmed, kanalid, kasutajate käitumine

Organisatsioon

  • Oskused: õpe/koolitus, rollid, meeskonnad
  • Improviseerimine: ruum, aeg, koordineerimine

 

 

 

Liia Suup

17.12 2017

IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

Praktikaaruanne

Vaatluspraktika: Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Tartu Hiie kool ja  Tartu Tamme Gümnaasium

Aeg: 25. september – 08. oktoober 2017

Põhipraktika: Raikküla Kool – Rapla maakonnas asuv lihtsustatud õppekavaga põhikool.

Aeg: 09. oktoober – 19. november 2017

Miks? – Kuidas? – Mida?

Need kolm küsimust olid peamised märksõnad, millest lähtusin enda analüüsimisel läbi praktikaaja ja tegelikult ka muul ajal.

Ehk läbi kõikide nädalate ma püüdsin lähtuda oma tegevustes :

  • Mis on eesmärk?
  • Kuidas teha?
  • Milliste tegevustega eesmärgini jõuda?

Tagasivaade vaatluspraktikale

Vaatluspraktika on aeg, mis kindlasti peab sisalduma ja jääma haridustehnoloogia praktikasse. Täiskoormusega tööl käies tundub algul paljudele, kust ma leian selle aja ja võimaluse külastada teisi koole ja jälgida sealsete haridustehnoloogide rolli. Aga mina tunnen küll, et selle aja ja võimlause leidmine on ja oli hädavajalik. Olen ammu arvamusel, et iga külaskäik teise kooli/asutusse annab alati midagi, mida oma asutuses või töös rakendada ja üle võtta saab. Nii oli see ka seekord. Veidi põhjalikumat postitust vaatluspraktika ajast saab lugeda blogist.

Enda asutusse võtan ja olen võtnud vaatluspraktikalt kaasa järgmised mõtted:

  • Haridustehnoloogi roll sõltub palju kas majas on lisaks haridustehnoloogile tööl IT spetsialist või mitte. Minu koolis seda ei ole. Aga olen juhtkonnas sellele teemale nüüd seoses praktikaga rohkem tählepanu pööranud ja on hakatud aru saama, et on olemas vajadus IT juhi järele. Ettepanek koha loomiseks on tehtud.
  • Koolis on kasutusel paar, kolm keskkonda mida kõik kasutavad, et ei tekiks keskkondade “uputust”.
  • Enamlevinud ja hästi töötab individuaalne nõustamine. Palju praktiseeritakse nö “käigu pealt” nõustamist – kus tullakse maja peal juurde ja küsitakse nõu, abi. Lisaks töötab ka nõustamine telefoni teel, e-maili teel (see toimib ka meie majas).
  • Kitsaskohad on õpetajate erinev tase, ajapuudus, ülekoormus.

Kokkuvõtteks võin öeda, et vaatluspraktikale seatud eesmärgid ja ootused täitusid täielikult. Tunnen, et olen jätkuvalt õigel teel. Kõik kolm vaadeldud kooli tekitasid minus kindlustunde, et teen/õpin õiget asja. Suurt innustust andis Tamme Gümnaasium.

Tagasivaade põhipraktikale

Peamised tegevused olid:

  • käivitada Raikküla Kool 60 sünnipäeva aasta raames projekt “Mis mulle meie koolis meeldib”;
  • luua HITSA Moodlesse 9 klassi õpilastele kasutajakontod. Luua HITSA Moodlesse kahele õpetajale oma aine raames kursus;
  • ainekavadesse digipädevuste lisamine;
  • kooli ja tugiteenuseid tutuvustava esitluse loomine;
  • katsetada erinevaid nõustamistehikaid;
  • rakendada uut tehnoloogiat ja juurutada seda ka kolleegide seas;
  • juurutada uue keskkonna kasutuselevõttu kolleegide seas;
  • siduda ainetunde rohkem arvutiklassiga;

Enim õnnestunud tegevused põhipraktika ajal 

  • Suurimaks saavutuseks pean tegelikult seda, et mind leiti ja otsiti maja pealt ise ülesse! Kui aasta, poolteist tagasi oli tunda enamjaolt suhtumist, et milleks mulle, meie õpilastele see digi…jälle see digi, siis nüüd on tunda hoiakute muutumist.
  • Käivitus projekt “Mis mulle meie koolis meeldib”. Kui esimese klassiga koostööd tehes põrkasin kokku suhtumisega, et õpetaja ise tahtis õpilaste eest pilte ära teha, siis peale selgitust ja väikest julgustamist muutus õpetaja(te) arusaamine.  Nüüd siis oleme ühte meelt, et eesmärk on arendada õpilastes oskust kasutada iPade eesmärgipärasemalt ja ka 1. klassi lapsed tulevad väga edukalt toime pildi tegemisega. Ka kollaaži loomiseks kaasasin õpilasi ja lõplik valik muusika ja sobiva lahenduse osas jäi neile.
  • Õnnestunuks loen ka Socrative keskkonna juurutamist. Praktika ajal jõudsin seda keskkonda kasutama “meelitada” kül ainult kahte kolleegi aga minu jaoks on see suur edusamm meie majas.
  • Algus on tehtud ainekavadesse digipädevuste lisamisega. Sellega jätkub töö kindlasti kevadeni aga suur võit on juba see, et sellega on alustatud.

Praktika lõppedes küsisin ka suulist tagasisidet oma kolleegidelt, mis neile minu praktika ajast kõige kasulikum oli. Vastused olid “et olin nende jaoks igal võimalusel olemas” ja  “ma olin suureks abiks ID-kaardi sertifikaatide uuendamisel”.

Direktor oli rahul, et saime sisse skännitud kooli ajalugu puudtavad pildidid. Kasutasin selleks iPadi Photomyne rakendust. Oli päris mugav ja julgen soovitada piltide skännimiseks seda kasutada teistelgi.

Enda tööd analüüsides toon välja mõtte “Haara endaga kaasa neid kolleege, kelle arvamust teised arvestavad!” Lisaks hakkasin praktika ajal teadlikumalt tähtsustama enesemotivatsiooni. Tuleb muuta mõtlemist – see tähendab, et mõtlemine PEAB tuleb asendada mõtlemisega TAHAN.

Ebaõnnestunud tegevused põhipraktika ajal 

Ebaõnnestunud tegevusteks loen neid, mida ei jõudnud lähtuvalt oma eesmärkidest praktika ajal teha. See loomulikult ei tähenda, et ma edaspidi nendega ei tegele. Vastupidi!

  • Luua Moodlesse HEV õpilastele mõeldud arvutiõpetuse kursus – st teha sellega algust;
  • Viia kooli dokumentatsioon Drive. Koolitada töötajaid ühisdokumenti kasutama. Luua vastavaid juhiseid;

Selle eesmärgi juures jõudsin luua ühise dokumendi kooli ainekavade uuendamiseks. Loodud dokumenti jagasin kõigi töötajatega, lisasin sinna digipädevusi puudutava väljavõtte meie õppekavast. Lisasin endapoolseid mõtteid ja näiteid kuidas võiks erinevates ainetes arendada digipädevusi. Tegin ka juhendi dokumendi allalaadimiseks enda arvutisse. Selle teemaga sai rakendatud ka telefoni ja e-maili teel nõustamist.

  • Üheks täitumata sooviks jäi minna praktika ajal koolitama/juhendama Hagudi Põhikooli õpetajaid. Aga kuna see on mul nö hinge peal, siis uuel aastal loodan selle kogemuse võrra rikkamaks saada.
  • Arvutiklassi sidumine ainetundidega jäi loodetust kesisemaks.

Mida teisiti teha/muuta, et neid ebaõnnestumisi vältida, lahendada? See on minu isiklik vaatenurk aga lahendus on minu arvates minu kontaktundide vähendamine. See ei ole kahjuks reaalne, kui nädalas on 25 kontakttundi ja siis suudan veel olla abiks kolleegidele nii nagu nad tegelikult vajaksid. Tunnen hetkel, et olen ainult “tuletõrjuja” rollis. Kuna ma ei oska öelda “EI”, siis see on koht, mida pean hakkama endas sihipäraselt arendama ja järgmisel arenguvestlusel konkreetselt rääkima oma haridustehnoloogi rollist õppejuhiga.

Õppisin ka seda, et uue tehnoloogia soetamisel kooli, tuleb nõu pidada ekspertidega/kolleegidega, mitte usaldada müügiesindajat (dokumendikaamera näide).

Kokkuvõte

Praktikaaega kokku võttes arvan, et vaatamata kõigele, olid mu eesmärgid enam-vähem realistlikud. Unistama peabki ju suurelt! Usun, et olen inimene, kes õpib oma vigadest ja pidev eneseanalüüs oma tegevustest, tulemustest on hea vahend enesemotivatsiooni hoidmisel, tõstmisel.

Veel üks soovitus lõpetuseks endale – Üks asi on hoolikalt läbi mõelda, mida teen, räägin, ütlen, teine asi aga oma mõtteid kõvasti kuulda. See tähendab, et kui on vaja näiteks valmistuda mõneks ettekandeks (ka koolituseks), tuleb seda kõva häälega ka “läbi mängida”. Vähemalt niikaua, kui ei ole oma ala ekspert.

 

Liia Suup

10.12 2017

IFI7055.DT Innovatsioonitehnoloogiad

Innovatsioonitehnoloogiad 3. loeng

Õppejõu slaidid InnoTehno3_mudelid

Kolmas loeng innovatsiooni teemadel oli taas selline, mis haaras kaasa sõna otseses mõttes. Peale sissejuhatavat osa, kus meenutati Innovatsiooni difusiooni teooriat (Rogersi mudelit, 1962) viis M. Laanpere läbi rollimängu – Innovation Diffusion Game .

Kuigi ise vabatahtlikult mängu ei kippunud oli põnev seda vaatlejana jälgida ja tõmmata mõttes paralleele oma asutuse ja antud mudeli vahel:

Peale rollimängu sai süvenetud innovatsiooni omaksvõtu metoodikatele/mudelitele. Kuna olime eelnevalt kodutöös oma rühmaga vaadelnud erinevaid mudeleid siis töötas väga hästi loengus ümberpööratud klassiruumi metoodika.

Lisaks iseseisvatele töödele toon välja veel mõned loengust saadud märksõnad:

  • TAMR ja SAMR on kõige enam kritiseeritud mudelid, kuna neid ka kasutatakse kõige enam.
  • “Naelapea” pihta oli õppejõu mõte, et mudelit, mille kohta kriitikat ei ole, siis see mudel ei ole ka levinud ning seda ei kasutata.
  • RAT ja SAMR annavad ette astmestiku, mis annavad ülevaate, kui põjalik on olnud innovatsiooni mõju.
  • Õppejõu lemmik (kui õieti aru sain) on Sotsio-tehnilised üleminekud (Geels, 2002). Mudeli eelkäia on ANT mudel.

 

 

Kasutatud allikad:

Laanpere, M. (2017). Innovatsioonitehnoloogiad. Loengukonspekt. Loetud aadressil http://edidaktikum.ee/et/content/3innovatsioonimudelid

 

 

Liia Suup

26. 11 2017

IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

VI nädala eneseanalüüs

Kes ei tee midagi teistele, ei tee midagi ka iseendale.

Ja ongi praktika aeg läbi saamas. Peale seda sissekannet jääb veel praktika aruanne ja ongi läbi järjekordne osake magistriõpingute raames.  See omakorda ütleb mulle, et algamas on veel kiirem ja pingelisem periood kui praegu.

Aga mis siis toimus viimasel nädalal?

  •  MIS… (WHAT)

Minu osa sellel nädalal oli meestepäeva raames läbi viia interaktiivne mäng, olla abiks ülekoolilise ajalootunni läbiviimsel ja nagu oli arvata, lisandus veel ülesandeid.

Meestepäeva ürituseks tuli õppejuhiga kokkuleppel ette valmistada väike interaktiivne mäng teemal EV 100 ja Raikküla Kool 60. Teemad on seotud meie üldtööplaani selle õppeaasta ülesehitusega (üks kuu on EV 100 üritused ja teine kuu Raikküla Kool 60 üritused). Kuna õpilastele korraldame läbi õppeaasta nimetatud teemade raames erinevadi üritusi ja ettevõtmisi, siis otsustasime ka meie maja mehi veidi nö proovile panna. Selleks koostasin Socrative keskkonnas ühe mängu mida siis kohvilaua ääres plaanisime läbi viia (viisin ka). Jäin üritusega rahule. Tundub, et rahule jäid ka mehed, kuna enamus tulid mind hiljem tänama.

16. novembril tähistasime Raikküla Lastekodu 92. sünnipäeva. Sellega seoses viidi läbi raamatukogus 2 ajalootundi, kus meie staažikad õpetajad jutustasid oma mälestusi lastekodu ajast. Minu ülesandeks oli aidata nende jutustust illustreerida pildiseeriaga. Kasutasin selleks dokumendikaamerat.

Osaleme oma meeskonnaga koolitusprogrammis Digiajastu haridusjuht. Programmi I moodul on toimumas järgmisel nädalal. Selle raames tuli 20. novembriks teha esimene kodutöö, mis seisnes meeskonnablogi loomisel. Blogisse tuli lisada

  • Koolitusel osaleva meeskonna tutvustus.
  • Koolitusele tulemise eesmärk ja ootused.
  • Teistele mõeldud jutustus oma haridusasutuse innovatsiooniloost/eduloost.

Selleks tegin valmis blogi põhja ja jagasin seda oma meeskonnaga. Andsin kõigile kaks päeva aega mõelda, milline on nende nägemus meie sissekannetest. Siis kutsusin meeskonna kokku ja lõime koos sisu. Kuna kõik vaatasid ootustega minu suunas siis avaldasin enda arvamust, kuidas võiksime oma tutvustusi, ootusi, edulugu teha. Saavutasime ühise meele ja nii see meie esialgne blogi valmis.

Lisaks aitasin läbi nädala oma kolleege ID-kaardi sertifikaatide uuendamisel. Panin eelmise nädala alguses õpetajate tuppa teate, et kes vajab abi võib julgelt minu poole pöörduda. Ja pöördujaid on olnud päris palju.

  • MIS SIIS… /mida siis (SO WHAT)

Ega mingit uut Ahhaa teadmust see nädal kaasa ei toonud.  Sain kinnitust, et meeskonnatöö juhtkonnas on meil hea. Nendega võib “luurele” minna küll.

  • MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Ametlik praktikaaeg saab läbi… aga tean, et minu igapäevatöös ei muutu sellest midagi (peale selle, et ei tegele enam blogi sissekannetega). Kindlasti jätkub oma tegevuse analüüs, seda siis enamjaolt enda peas. Samalaadne töö ja kolleegide toetamine jätkub nii nagu siiani olen seda kajastanud. Püüan anda endast parima, et lahendada ettetulevaid olukordi, probleeme.

Laiem teema, et mu tegevus oleks tulevikus edukam, on keskenduda nüüd oma magistritöö kirjutamisele. Olen arvamusel, et selle tulemusena muutub nii mõndagi mu töös (nii haridustehnoloogina kui ka õpetajana), aga ka väljakujunenud arusaamades. Kindlasti kavatsen saadud kogemust/teadmust jagada ka oma kolleegidega.

 

Liia Suup

17.11 2017

IFI7055.DT Innovatsioonitehnoloogiad

Digipeegel raamistik

Digipeegel – Digiküpsuse hindamise töövahend koolidele.

Digipeegel annab sisendi ja võimaluse igale koolile kaardistada enda digiküpsust ja seada eesmärke digi-innovatsiooni arendamiseks.

Digipeegli teoreetiliseks aluseks on Kanada kooliuuenduse professori Michael Fullani käsitlus, milles hinnatakse koolis toimuvaid muutusi kolmest aspektist:

  • õpikäsituse muutumine, pedagoogiline innovatsioon tänu digitehnoloogia rakendamisele;
  • muutuste juhtimine kooli tasandil, üksteise kogemusest õppimine, muutuste kestlikkuse tagamine;
  • kooli digitaristu arendamine, digiturbe ja kasutajatoe tagamine.

Ehk siis oluliseks peetakse digitaristut, õpikäsitust ja muutuste juhtmimist.

Digiküpsuse skaala (tasemete) määratlemise aluseks on  European Schoolnet-i iTEC (Innovative Technologies for Engaging Classrooms) projekti raames 2014. aastal loodud organisatsioonide innovatsiooniküpsuse mudel EduVista, kus iga digiküpsuse valdkond on jaotatud omakorda viieks mõõdikuks. Iga mõõdiku jaoks on sõnastatud kriteeriumid viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal:

  • A – Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis.
  • B – Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel.
  • C – Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õpilasi autorite/loojate/kavandajatena.
  • D – Lõiming (kõikjale ulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad märkamatuks ja kõikjale ulatuvaks osaks töö- ja õpikeskkonnas, õpilane on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija.
  • E – Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, juurutatakse agiiliseid (kohanduvaid, paindlike) õppeviise, õpilased võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.

Enesehindamistasemed on hierarhilised, st kolmandal ehk C-tasemel paiknemine eeldab vaikimisi A-ja B-taseme saavutamist. Enesehindamist läbi viies tuleb iga mõõdikut hinnata eraldi ning lisada taset kinnitav nn tõendusmaterjal (nt dokument või viide toimunud projektile).

Eeldatakse, et enamus koole on juba 1. ehk A tasemel. Igal koolil on õigus seada endale sobivad eesmärgid ja tase, kuhu soovitakse jõuda. Kuna mudel on loodud siiski kooli enda jaoks, enda sisehindmise ja juhtimisvahendiks, siis tuleks koolil olla vahendi kasutamisel aus ja enesekriitiline.

Digipeegel.ee raamistik

Hindamismudel (PDF)

Tugevused:

  • hea võimalus saada ülevaade digiküpsuse hetkeseisust ja arenguvajadustest;
  • hea sisend kooli arengukava ja sisehindmisraporti koostamisel;
  • suurendab, soodustab asutusesisest meeskonnatööd, ühise eesmärgi nimel tegustemist;
  • mudel annab võimaluse võrrelda individuaalset ja meeskondlikku hinnangut – ehk ei ole subjektiivne. Hinnnagute lahknevused kuvaakse joonisel heledama värviga;
  • hinnangute tõendamiseks saab/peab ülesse laadima tõendavaid dokumente;
  • hindamistulemused on diagrammi koondatud üldinfona nähtavad kõigile;
  • võimalus võrrelda end teiste samalaadsete koolidega;
  • võimalik kasutada koolipidaja “mõjutamiseks”, et leida rahalisi vahendeid;

Nõrkused:

  • mudeli täitmisel on kohati väited liiga mahukad ja tekitavad raskusi hindamisel, nt kaks osa väidetest on täidetud ja üks osa mitte;
  • oht, et tulemused ei ole õiged – kui eesmärgiks on saada nt rahastust;
  • oht, et kui kooli tase on liiga kõrge, võidakse uue tehnoloogia toetmisest keelduda (et toetatakse madalama tasemega koole);
  • mudel võiks anda soovitusi edaspidiseks, et nõrgemaid valdkondi arendada;

 

Kasutatud materjal:

Karuoja, E. (2016). Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel (magistritöö). Loetud aadressil  http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=472

Digipeegel. Loetud aadressil https://digipeegel.ee/
Koitla, E. Digipööre koolis – meetmed ja tegevused. Loetud aadressil https://expo.ekool.eu/archive/2016/slides/Koolijuhtidele_Ene_Koitla.pdf
Liia Suup
14.11 2017
IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

V nädala eneseanalüüs – tehnoloogia juurutamine

Ei ole olemas midagi, millega inimesed toime ei tule, kui nad tõsiselt kätte võtavad.
Clifford D. Simak

Selle nädala praktika peamiseks eesmärgiks oli suunata kedagi oma asutuses kasutama uut õpikeskkonda või tehnoloogiat õppetöö läbiviimiseks.

Tutvudes nädalaid tagasi loengus praktika ülesannetega mõtlesin, et mis võiks olla see tehnoloogia või keskkond, mida oma kolleege tundes neile võiks õpetada. Esmane mõte langes tegelikult Google Drive keskkonnale, kuna see on ka meie koolituskavasse selleks aastaks sisse kirjutatud. Aga mida lähemale jõudis käesolev nädal, seda rohkem sain aru, et soovin lisaks veel mingit keskkonda (või ka tehnoloogilist vidinat kellegile) õpetada.

Sellest lähtuvalt saigi möödunud nädalal keskendatud peamiselt kahele “juhtumile”:

Esmaspäeval pöördus inglise keele õpetaja minu poole sooviga leida endale sobiv keskkond, kus ta saaks tunnis õpilastelt individuaalset tagasisidet. Ta oli kuulnud “maja peal” Padleti keskkonnast, mida ma soovitasin eelmisel nädalal ühele kolleegile ja tal tekkis ka soov midagi uut proovida. Algselt ta sooviski tegelikult Padleti kohta individuaalset juhendamist. Kuuldes, et õpetaja tegelikult soovib kasutada keskkonda sellel eesmärgil, et õpilased vastaks iseseisvalt tema küsimustele, siis arvasin, et Padlet ehk ei ole kõige parem valik. Põhjendasin seda sellega, et seal on näha koheselt teiste vastused ja tundes meie õpilasi, siis nad iseseisvalt midagi muud ei oska välja pakkuda, kui on juba kellegi vastust näinud. Seega langes minu järgmine valik Socrative keskkonnale.  Miks? Siin mitu põhjust. Kuna kasutan seda keskkonda ka ise oma tundides, siis arvan, et see annab õpetajale hea võimaluse kaasata õpilasi läbi erinevate tegevuste/ülesannete. Keskkond võimaldab nimelist vastamist nii, et õpilasel ei pea seal olema kontot. Piisab iPadidest ja sinna nö alla laetud rakendusest. Samas on väga hea võimalus seda keskkonda kasutada ka arvutiklassis.  Ja loomulikult on suur pluss automaatne hindamine – kuigi antud hetkel see ei olnud primaarne.

Koostöö õpetamise/juhendamise osas sujus väga hästi. Kuidas aga keskkonna rakendamine tunnis kulgeb, saab ehk kuulda uuel nädalal (või ka veidi hiljem).

Teiseks “juhtumiks” oli tutvuda/tutvustada dokumendikaamerat. Kuna ma ise pole ka varasemalt dokumendikaameraga kokku puutunud, võtsin selle nädala eesmärgiks see endale selgeks teha ja seejärel kolleegile/kolleegidele tutvustada. Olime prooviks tellinud enne vaheaega ühe dokumendikaamera. Kuna endal varasem kokkupuude puudus, siis sai küsitud soovitust firmalt endalt, millist nemad koolile soovitavad. Tagantjärgi tundub, et oleksin pidanud uurima hoopis mõne kolleegi käest, millised võiks olla nõuded ja vajadused dokumendikaamera osas. Ehk siis veendusin peale esmast tutvust meie ELMO kaameraga, et see oli siiski suhteliselt algeline.

Millest selline järeldus? Kuna kaameraga kaasas ei olnud ühtegi kasutusjuhendit (ka inglise keelset), siis küsisin esmast abi ja juhendit oma kursuseõe Tuuli käest. Tuuli jagas lahkelt oma koostatud juhendit ELMO dokumendikaamera kohta – siinkohal suured tänud talle!!! Ja siis sain aru, et vajaksime hoopis sellist kaamerat nagu Tartu Tamme gümnaasiumis. Ehk ELMO ja ELMO kaameral on väga suur vahe.

Usun, et meie järgmise nädala vajadused kül katab see kaamera, aga pean tunnistama, et seekord olin astunud veidi pange tehnoloogia soetamisega. Järgmine kord targem!

Lisaks sai sellel nädalal tegeltud e-külalistundidega. Olin abiks ja juhendasin aineõpetajaid tundidega ühinemisel.

Tegin veel ettevalmistusi järgmiseks nädalaks, mil plaanime tähistada meestepäeva viies meeskolleegidele läbi väikese interaktiivse mängu.

Mis siis uuel nädalal?

Nagu juba selgus, siis esmalt soovin edukalt läbi viia meestepäeva ürituse ja neljapäeval saan katsetada dokumendikaamerat kogu kooli ajalootunnis. Kindlasti lisandub veel eesmärgipäraseid haridustehnoloogilisi tegemisi.

 

 

Liia Suup

11.11 2017

IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

IV eneseanalüüs

Naeratus on vabavara!

  •  MIS… (WHAT)

Selle nädala alguses oli tunda majas pingeid… Kuigi oli vaheaeg ja inimesed said puhata, siis majas oli tunda pingeid seoses ainekavade korrastamisega. Nii mitmestki kohast tuli signaale, et selle ettevõtmisega ei olda eriti rahul. Otsustasin suhtuda asjasse rahulikult ja lihtsalt naeratada nendele negatiivsetele signaalidele. Digipädevuste osas (ainekavasse lisamisel) andsin nõu ühele kolleegile, kes ise pöördus minu poole ja teistele otsustasin anda veidi aega, enne kui selle koha pealt neile lähenen. Näis, kas see taktika ka töötab, või mõjub negatiivselt, kuna ma ei “tundnud huvi” ja ei läinud kedagi ise otsima.

Sellel nädalal tegelesin peamiselt veel nõustamisega. Konsulteerisin kahte õpetajat, kes minu poole ise pöördusid. Üks õpetaja soovis, et ma teda nõustaks ja oleks võimalusel toeks, kui ta uuel nädalal oma klassiga arvutiklassi tundi läbi viima läheb. Teine õpetaja küsis nõu veebitahvli Padleti kohta.

Kuna arvutiklassi soovib tundi läbi viima minna toimetulekuklass (TKL), siis arutlesime õpetajaga tema nägemuse üle ja lubasin veidi mõleda ning ette valmistada mõnigad teemad, mida hakkame koos õpilastega nö katsetama. Ehk uuel nädalal, kui esimene tund on toimunud ja tekib parem ettekujutus õpilastest (ei ole ise otseselt TKL tunde andnud), on selgem kuidas ja mida peaks ette võtma, et tund arvutiklassis täidaks oma eesmärgi ja oleks edukas.

Lisaks tegelesin ka järgmisel nädalal Tagasi Kooli raames läbiviidavate e-külalistundide registreerimisega.

Kuna novembrikuusse olen plaaninud Google Drive koolituse(d), siis ülejäänud vabad hetked tegelesingi selle ettevalmistusega.

  • MIS SIIS… /mida siis (SO WHAT)

See nädal oli mitmel korral tunda, et majas on väga suur vajadus individuaalsete koolituste järele. Mida ette võtta? Ei teagi, head lahendust ei ole ega saagi olla enne, kui kontakttundide arv ei vähene (hetkel on 24 kontakttundi). Kuna on praktika aeg, siis olen majas teada andnud oma nö vabad tunnid ja lisaaja kolmapäeviti, millal olen haridustehnoloogina kättesaadav ja seda võimalust kasutatakse 100% liselt. Aga annad sõrme, võetakse terve käsi. Ehk pean nüüd endale aru andma, et ma ei saa enam “selga keerata” ka peale praktikaaja lõppu. See omakorda ütleb mulle, et pean väga hoolikalt läbi mõtlema ja märkama, millised on need esmased vajadused, milles mind kõige enam vajatakse.

  • MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Uuel nädalal on mu südameasjaks TKL klassi tunni läbiviimine arvutiklassis ja selle analüüsimine.

Lisaks aitan ette valmistada ja läbi viia Tagasi Kooli e-külalistunde.

 

 

Liia Suup

04.11 2017

INT7153.DT Info- ja teadmusjuhtimise teooriad ja praktikad

V moodul. Teadmiste omandamise, kogumise, jagamnise ning rakendamise protsessid, süsteemid ja tehnoloogiad.

Mida mõistad teadmusjuhtimise süsteemide ja tehnoloogiate all?

Loengu konspektist selgub, et teadmusjuhtimises eristatakse kolme süsteemi:

  1. Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems).
  2. Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems).
  3. Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise süsteemide eesmärgiks on organisatsiooni toimimise parendamine informatsiooni ja teadmiste loomise ja jagamisega, samuti konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad teadmusjuhtimist, nt tehisintellekti, mitmesugused ekspertsüsteemid, arvutisimulatsioonid, teadmusandmebaasid, videokonverentsisüsteemid, repositooriumid, sotsiaalse tarkvara vahendid.

 

Kuidas on teadmusjuhtimise protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad omavahel seotud?

Minu jaoks kirjeldab teadmusjuhtimise (TJ) protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelist seost ilmekalt järgmine tabel:

Seega, et organisatsiooni teadmusjuhtimine oleks võimalikult efektiivne on vaja põhjalikult läbi mõelda kõik selleks vajalikud protsessid, süsteemid, mehhanismid ja tehnoloogiad.

 

Kasutatud allikad:

Virkus, S. (2017). V moodul: Teadmiste omandamise, kogumise, jagamnise ning rakendamise protsessid, süsteemid ja tehnoloogiad. (pdf fail). Loengukonspekt, loetud Moodle’i keskkonnas kursuse lehel.

 

Liia Suup

27.10 2017

IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

III nädala eneseanalüüs + nõustamine

 

Asi pole selles, mida tead, vaid mida tõestada suudad.

III praktikanädal möödus koolivaheaja meeleolus. Jätkus töö ainekavadega, nendesse digipädevuste lisamisega. Esmaspäeval sai tehtud ettevalmistusi Soome Keskuspuiston ametikooli külatuseks. Nagu oli arvata tuli veelkord nõustada direktorit esitluse tegemisel.

Nõustamine on minu arvates haridustehnoloogi töös väga olulisel kohal. Küsides endalt, mis on nõustamise eesmärk, vastaksin, et kindlasti sõltub see koolist ja kolleegidest. Minu eesmärgiks meie koolis on hetkel eelkõige olla toeks, toetada õppimist ja õpetamist pakkudes õpetajatele erinevaid võimalusi õppetöö läbiviimiseks, anda ideid, märgata vajadusi, luua võimalusi ja õpetada nippe.

Sellel nädalal tuli tutvuda nõustamistehnikatega ja keskenduda neist neljale. Valiku tegin lähtuvalt endale sobivatest tehnikatest (tehnikate valikul olen kasutanud ka lisamaterjale).

Minu valik on järgmine:

Toon välja iga tehnika kohta + ja –

1. individuaalne nõustamine

+ lähtub abivajajast ja on konkreetse probleemi lahenduseks;
– ajamahukas;

Näide: Tegelikult on see tehnika käesoleval õppeaastal minu töös peamine. Tegelen sellega iganädalaselt. Sellel nädala nõustasin direktorit kuidas koostada slaidikava ja mida selle juures silmas pidada. Slaidikava sai valmis, jäime mõlemad sellega rahule. Kindel aga ei ole kas järgmine kord ka räägitu meeles on.

2. grupikoolitus

+  korraga saab jagada sama infot paljudele õpetajatele;
–  õppijate tase on tavaliselt erinev;

Näide: Pean seda tehnikat efektiivseks kui grupp on väike ja sarnaste tasemetega. Sellel õppeaastal seoses suure kontakttundide arvuga seda tehnikat kasutanud ei ole. Eelmise õppeaasta koolitused on leitavad siin. Saadud kogemus on, et kunagi ei lähe koolitus nii nagu planeeritud – ehk alati on midagi mida ma ette ei ole suutnud näha, nt aeg saab enne otsa kui planeeritud tegevused.

3.konsultatsioon

+  huvi on tavaliselt õpetajapoolne;
+ õpetaja võimetega sobiv tempo;
– aeganõudev;

Näide: Tehnika mida teen taas igapäevaselt nö käigupealt. Sellel nädalal konsulteerisin ajaloo õpetajat kuidas saab ekraanilt lugedes teksti suurendada, näitasin seda enda arvuti peal – ta mure seisenes, et e- kirja lugedes on tekst nii väike. Tagasiside puudub kas ta iseseisvalt kodus sellega hakkama ka sai.

4. e-õppe juhendmaterjalide loomine (tekst, audio, video, skeemid, joonised)

+ õppida saab sobival ajal;
– kui ei saa juhendist aru, ei saa küsida/vastust;

Näide: Mulle meeldib teha ka juhendeid. Olen enamjaolt teinud ekraanisalvestisi ja teksti/ekraanipildiga juhendeid. Sellel nädalal tegin juhendi kuidas Drivest dokumenti oma arvutisse laadida ja sellest koopia teha.

Üldiselt tunnen end nendes nõustmistehnikates hästi. Olen endale teadvustanud, et nõustamise juures on väga oluline oskus rääkimisel ja kuulamisel.

Rääkimise juures pean oluliseks mitte viriseda, otsida vabandusi, olla aus. Oluline on vältida negatiivsust. Tööd pean tegema kindlasti oma kehakeelega, enda kõne tempoga, mis kipub minema “pabistades” kiireks.

Nagu juba mainisin siis, pean oluliseks oskuseks veel kuulamist, huvi näitamist. Proovin jälgida, et ei tegeleks suhtlemise/kuulamise ajal kõrvaliste asjadega, mida ma aeg-ajalt kipun kiirustades tegema. Teema lõpetuseks saan öelda, et  arenguruumi on!

Mulle meeldib üks ütlus, mis väga hästi sobib minu arvates siia teema lõppu:

Kuulamine on nagu viiulimäng. See ei taandu kunagi tehnikatele, vaid jääb alati kunstiks.  Tehnikale taandamine hävitab kunsti.

 

 

Liia Suup

27. 10.2017

IFI7211.DT Haridustehnoloogia praktika

II nädala eneseanalüüs

Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame.

Antud mõttetera iseloomustab ilmekalt minu teist praktikanädalat.

  •  MIS… (WHAT)

Möödunud nädala esimeseks suuremaks eesmärgiks oli valmistada õpetajatele ette materjalid, mida nad saaksid oma ainekavade koostamisel kasutada. Nimelt on järgmisel nädalal koolivaheaeg ja õppejuhi poolt on see sisustatud ainkavade korrastamisega. Minu ülesandeks ja eesmärgiks on/oli jälgida, toetada ja nõustada, et iga õpetaja leiaks oma ainest lähtuvalt sobivad digipädevused, mida ta saab oma aine raames arendada. Sellega seoses oli esimeseks sammuks väike infotund, kus õppejuht selgitas mida ta ootab ainekavade juures ja mina andsin ülevaate, kuidas võiks lisada igast ainest lähtuvalt digipädevusi (tuues näiteid). Peale infotundi lõin Drive vastavasisulise kausta, kuhu lisasisn meie õppekava vahel olevad digipädevused kooliastmeti ja tegin eraldi dokumendi digipädevuste näidetega. Kuna tekkis vajadus, siis tegin ka juhendi, kuidas Drivest dokumenti alla laadida ja salvestada enda arvutisse.

Õpetajate reaktsioon digipädevuste lisamisele oma ainekavadesse oli väga “seinast-seina”. Oli neid, kes näitasid otseselt välja oma pahameelt ja vastuseisu, et jälle see digi… aga oli ka neid, kes särasilmselt pöördusid abipalvega minu poole ja soovisid koos selle töö ette võtta.

Teiseks eesmärgiks oli toetada ajaloo õpetajat “Eesti mängu” läbiviimisel. Minu ülesandeks oli üles seada vastav tehnika ja veebipõhise loosiratta abil aidata õpilastel keerutada endale number ühest kolmeni. See ettevõtmine oli meeltmööda nii õpilastele kui õpetajatele, eriti meeldis veebipõhise loosiratta kasutamine.

Kolmandaks praktikaga seotud tegevuseks nõustasin direktorit kooli tutvustava esitluse loomise osas (usun, et see esitlus tuleb siiski mul endal esmaspäeval luua).

MIS SIIS… /mida siis (SO WHAT)

Läinud nädal annab mulle tagasisidet selles osas, et kuigi ma üritan läbi mõelda, ette mõelda millised võiks olla peamised takistused õpetajatel seoses tehnoloogiaga ning selle kasutamisega, siis ikkagi ei suuda kõike ette näha, kõigega arvestada. Nagu näiteks näide kus sain aru, et on vaja teha juhend Drivest dokumendi allalaadimiseks ja sellest koopa tegemiseks. Samuti tuli õpetada kuidas ühest dokumendist teise sisu ringi kopeerida. Ehk tuli meelde tuletada endale, et mis minu jaoks on elementaarne ei pruugi seda olla teiste jaoks.

Kogesin veel seda, et teatud inimestega suhtlemisel tuleb olla väga konkreetne, ei saa rääkida “tuleb teha nii” vormis vaid “hakka tegema/tee nüüd” vormis (pean silmas siis direktori esitluse tegemist).

  • MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Uus nädal viib töölähetusele Soome ametikooli. Lisaks jätkub töö nõustamise osas ainekavadega. Proovin jõuda rohkem iga õpetajani ja maha võtta seda “digihirmu”.

Eks näis kuidas reaalselt läheb…

 

 

Liia Suup

21.10 2017